Põhimõtted ja korraldus

Õppe- ja kasvatustöö Luunja Lasteaias Midrimaa

Õppe- ja kasvatustöö läbiviimise aluseks Luunja Lasteaias Midrimaa on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (edaspidi RÕK) alusel väljatöötatud Luunja Lasteaed Midrimaa õppekava.

Luunja Lasteaed Midrimaa õppekavas on esitatud tema liik, struktuur, eripära, traditsioonilised üritused ja lisas koostööpartnerid. Nimetatud on õppe- ja kasvatustöö eesmärk, põhimõtted, töö planeerimine, korraldus ning dokumentatsioon. Välja on toodud lapse üldoskuste, valdkondade mina ja keskkond (sealhulgas tervise-, liiklus- ja meediakasvatus) , matemaatika, keel ja kõne, kunsti, liikumise ning muusika üldeesmärgid, põhimõtted, õpisisu ning lapse arengu eeldatavad tulemused vanuseti. Õppekavas on esitatud ka lapse arengu hindamise, sealhulgas arenguvestluse läbiviimise ja koolivalmiduse määramise põhimõtted ning erivajadustega laste (ka muukeelse lapse) toetamise korraldus ning koostöö võimalused lapsevanematega.

Lasteaias  rakendatakse õppekava õppeaastat läbiva peateema kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevuse alased dokumendid lasteaias on:

  • lasteaia tegevuskava, mis sisaldab laste ürituste kava
  • õppe- ja kasvatustegevuste päevikud Eliisi keskkonnas elektroonilised
  • koolivalmiduskaart

Lisaks on Luunja Lasteaias Midrimaa kasutusel:

  • rühma  tegevuskava

Lasteaia eripära: Lasteaia suunaks on terviseedendus, õues- ja avastusõpe.

Oleme liitunud TERVIST EDENDAVATE LASTEAEDADE võrgustikuga. Lasteaia rühmad osalevad projektis „KIUSAMISEST VABA LASTEAED“.

Õppe- ja kasvatustöösse on lõimitud Johannes Käisi koduloolisuse ja üldõpetuse, Hea Alguse, Reggio Emilia ning ka Maria Montessori pedagoogikate lapsest lähtuvaid põhimõtteid.

Lasteaial on oma traditsioonilised üritused, mis tulenevad kalendriaastast ja saavad   rõhuasetuse vastavalt õppeaasta teemale:  tarkusepäeva mänguhommik, sügise algus, lasteaia sünnipäevapidu, isadepäev, mardi- ja kadripäeva tähistamine, advendihommikud, jõulupidu, uue aasta tervituspidu, sõbrapäeva tähistamine, vastlapäev, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine, karjalaskepäev, lihavõttepühade tähistamine, volbripäev, emadepäev, lõpupidu, suve alguse perepäev ja 3 lasteaia spordipäev.

Meie koostööpartnerid on: Luunja Vallavalitsus, Luunja Keskkool, sõpruslasteaiad Mellistes, Kavastus, Võnnus ja Lohkvas, Luunja ning Lohkva raamatukogud, Luunja Kultuuri- ja Vabaaja Keskus, Luunja valla noorsoopolitseinik,  Emajõe-Suursoo Looduskeskus, Saksa ratsatalu ja  Luunja Ratsabaas.

Luunja Lasteaed Midrimaa õppe- ja kasvatustöö üldeesmärk on: lasteaia põhiväärtustel tuginev lapse loomupärase arengu toetamine koostöös peredega.

Üldeesmärgi täitmise põhimõtted on :

  • lasteaia põhiväärtustega (hoolivus, koostöö, turvalisus, loovus ja rütmilisus) arvestamine;
  • kaasaegse õpikäsitluse põhimõtete järgimine, lapsest lähtuva tööviisi ja vastavate õppemeetodite kasutamine;
  • lastele arengut ja sotsialiseerumist soodustava keskkonna loomine;
  • lastes arusaama kujundamine ohutu tegutsemise olulisusest siseruumides, õuealal, looduses ja tänaval, turvatunde tagamine;
  • laste individuaalse eripära (võimed, keeleline ja kultuuriline taust, vanus, sugu, tervislik seisund) ning tema arengupotensiaaliga arvestamine, tegevuste planeerimine ja läbiviimine erinevas raskusastmes, kaasava hariduse rakendumine;
  • laste tervise hoidmine ja edendamine ;
  • laste kehalise aktiivsuse toetamine, üld- ja peenmotoorika arendamine;
  • laste loovuse toetamine ja arendamine;
  • lastes kodu, rahvuslike kultuuritraditsioonide ja hariduse väärtustamise oskuse kujundamine;
  • lapse loomuliku huvi toetamine omandamaks teadmisi ja kogemusi ümbritsevast elust, loodusest ja ühiskonna nähtustest, ökoloogilise mõtteviisi kujundamine;
  • õpioskuste eeloskuste kujundamine;
  • lapses üldtunnustatud käitumis- ja korraharjumuste kujundamine;
  • igapäevatoimingutega hakkamasaamiseks elementaarsete oskuste kujundamine;
  • koostöö teostamine suunas: laps – kodu – lasteaed;
  • õppimine mängu, matkimise (sealhulgas õpetaja eeskuju), avastamise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, harjutamise jms kaudu väikestes gruppides praktilistes tegevustes;
  • lapse kaasamine tegevuste kavandamisse (TTÕ – tean, tahan teada, õpin), tegevustes tema aktiivsuse toetamine ja valikute võimaldamine;
  • õppe- ja kasvatustegevuses tingimuste loomine, et arendada lapse suutlikkust:
    – kavandada oma tegevust, teha valikuid;
    – seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;
    – kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;
    – arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle, mõelda, analüüsida, teha järeldusi ning  hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;                                                                                                                                                                  – tunda rõõmu oma ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumistega.

Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimine ja korraldus.

1. Lasteaia töökeel on eesti keel.

2. Õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteaia tegevuskava ja rühmade tegevuskavade, lisaks projektide plaanide alusel.

3. Lasteaed kasutab lasteaedade elektroonilist infosüsteemi Eliis. Selles keskkonnas täidab õpetaja rühmapäeviku, esitab projekti plaani, edastab ja võtab vastu teateid. Töö Ellisiga on fikseeritud Eliisi kasutamise korras.

4. Pedagoogide poolt kavandatud õppetegevusi viiakse läbi 1.septembrist kuni 31.maini, kusjuures september on planeeritud laste kohanemiseks rühmas. Suvekuudel (1.juuni – 31.august) toimub omandatud teadmiste-oskuste kinnistamine läbi mängu ja erinevate tegevuste, rakendatakse aktiivselt õuesõpet.

5. Õppe- ja kasvatustegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, neid abistavad õpetaja abid või õpetaja assistendid. Õpetajate tööaeg on korraldatud nõnda, et hommikupoolsel aktiivse tegutsemise ajal (09.00 – 12.00) on kõikides aiarühmades kahel päeval ja sõimerühmades neljal päeval (09.30 – 12.00) korraga lastega tegutsemas 3 täiskasvanut.

6. Täiendavalt tegelevad lastega muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja kokkulepitud ajakava alusel ning logopeed ja eripedagoog.

7. Päevakava koostamise põhimõtted:

  • päevakava koostamisel arvestatakse lasteaia lahtiolekuaega (7.00 – 19.00) ja laste vanusest ja arengust tulenevate iseärasustega;.
  • päevakavas vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused;
  • lasteaia direktor kinnitab lasteaia päevakava ja see on rühmas lastevanematele tutvumiseks välja pandud, samuti lasteaia kodulehel ning rühmade tegevuskavades;
  • lasteaias on päevakava 1-3a lastele ja 4-7a lastele (vt lisa).

8. Aastateema käsitlemine:

  • igal õppeaastal on erinev aastateema, mis valitakse õppenõukogus enne uue õppeaasta algust;
  • aastateema eesmärgiks on süvendatult ühe konkreetse valdkonna/teema käsitlemine;
  • aastateema tuleneb ühiskonna või lasteaia enda aktuaalsest tähtsündmusest või eelmise õppeaasta tegevuskava analüüsist lähtuvalt;
  • aastateema on lõimitud kõikidesse valdkondadesse.

9. Õppe- ja kasvatustegevused rühmades toimuvad valdkonniti lõimitud mänguliste tegevustena. Planeeritud tegevused on lastepärased, praktilised, lähtuvad laste huvidest ja arvestavad individuaalseid iseärasusi.

10. Last ja tema peret kaasatakse õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisse, kasutades TTÕ meetodit (Mida lapsed teavad? Mida lapsed tahavad teada? Mida õpime, kuidas saame teada?).

11. Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel lähtutakse põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

12. Õppe- ja kasvatustegevust planeeritakse rühmades kokkuleppeliselt projektidena, tuues välja perioodi aja, teema, valdkondade ja üldoskuste eesmärgid, õppesisu ja tegevused (lähtutakse lasteaia õppekavast) ning arvestades päevakava (vt dokumendid). Perioodi pikkus võib olla erinev.

  • projektile eelneb laste teadmiste/soovide väljaselgitamine (TTÕ);
  • nädalate/kuu jooksul toimub teema terviklik käsitlemine;
  • projekt lõpeb kokkuvõttega, õpitu kinnistamisega (mida teema kohta teada saime);
  • rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi;
  • projekti plaanid koostatakse ja esitatakse  Eliisis hiljemalt 3 tööpaeva enne projektiperioodi  algust õppealajuhatajale kinnitamiseks kokkulepitud alusblanketil, pärast kinnitamist avalikustatakse need lapsevanematele Eliisi kaudu.

13. Õppe- ja kasvatustegevused rühmades toimuvad valdkonniti lõimitult. Nende kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. Õppe- ja kasvatustegevusi seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Igapäevaselt toimuvad kõikides rühmades lõimitult valdkondade Mina ja keskkond  ja Keel ja kõne tegevused, lisaks ettevalmistavad tegevused  lugemiseks ja kirjutamiseks ning matemaatikategevused. Kunstitegevusi on nädalas 2-3 ja muusikategevusi 2. Mängulisi liikumistegevusi viiakse rühmades läbi igapäevaselt, lisaks 2 korda nädalas liikumiõpetaja poolt juhitud tegevused. Tegevuste kestvus sõltub lapse huvist, vanusest, arengutasemest, tegevuse teemast, sisust, rakendatud meetodist. Mängude jaoks vajab  laps piisavalt aega.

14. Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi kogu rühmaga, grupiti või individuaalselt.

Kogu rühma üheaegne tegevus sobib häälestamiseks, teema sissejuhatamiseks, reeglite ja üldiste juhendite andmiseks (hommikuring päeva alguses), õppekäikudeks jmt.

Grupitöö puhul:

  • tegelevad erinevad grupid samaaegselt erinevate tegevustega;
  • tegelevad erinevad grupid samaaegselt üht liiki tegevusega, kuid tegevus on erinevatele vanustele, erineva raskusastmega, lähtub laste soost või huvidest;
  • tegevus toimub ühe alagrupiga, teised lapsed valivad endale ise vabamängu-tegevuse.

Individuaalne töö lastega toimub arvestades laste vanust, sugu, arengupotensiaali, võimeid, oskusi, iseloomu, kodust olukorda, huvisid ja keelelist – kultuurilist tausta;

Rühmades:

  • õpetaja planeerib ja viib läbi õppetegevused arvestades laste individuaalseid omadusi kas ühe lapsega või väikeses grupis, kuhu on koondatud sarnaste omadustega lapsed (grupeerimine erinevate kriteeriumite alusel);
  • rühmaõpetaja või õpetaja juhendamisel õpetaja abi suunab ja abistab vastavalt vajadusele lapsi individuaalselt õppe- ja kasvatustegevuste ajal;
  • vajadusel toimub rühmas individuaalne töö erivajadusega lastega või arvestatakse nende erisustega rühmategevustes, lisaks toimub individuaalse õppekava/tugikava rakendamine igapäevaselt;
  • mingil alal andekatele ja võimekatele lastele leitakse rühmas igakülgset rakendust; (Koostöös lapsevanemaga otsitakse võimalusi lapse arendamiseks, tema oskuste rakendamiseks ka väljaspool lasteaeda);
  • toetatakse vastavalt vajadusele eesti keelest erineva keelelise ja kultuurilise taustaga lapsi igapäevaselt rühmas, tutvustatakse eesti keelt ja kultuuri.

Muusikaõpetaja:

  • arvestab tegevustes rühmaga laste individuaalsuse ja arengupotensiaaliga;
  • kuulab ja jälgib lapsi ning leiab need, kellel on huvi ja musikaalsed võimed, nõustab lapsevanemaid;
  • korraldab individuaalseid, grupi või kogu rühma esinemisi lasteaia pidudel, valla üritustel ja erinevatel lauluvõistlustel.

Liikumisõpetaja:

  • arvestab tegevustes rühmaga laste individuaalsuse ja arengupotensiaaliga, nõustab lapsevanemaid;
  • viib läbi erinevaid tervise- ja liikumistegevusi gruppidele;
  • korraldab laste esinemist lasteaia pidudel ja valla üritustel;
  • organiseerib laste osalemise erinevatel liikumisalastel valla ja maakondlikel üritustel, sealhulgas tervisepäevadel.

Logopeed ja eripedagoog:

  • tutvuvad individuaalselt iga lapsega ja osutavad vajadusel logopeedilist või eripedagoogilist abi ning viivad läbi tegevusi.

15. Õppe- ja kasvatustegevusi organiseerivad õpetajad võimalikult mitmekesises õpikeskkonnas: rühmaruumid, lasteaia muud ruumid, õueala, lähiümbrus jne. Rühmatööks on võimalus kasutada väikeste midride tuba, nn avastustuba. 3-nädalase tsüklina pakuvad õpetajad seal erinevaid isetegemise, uurimise ja katsetamise tegevusi.

16. Lasteaiarühm kujutab endast aktiivset õpikeskkonda, kus ruum jaguneb tegevuskeskusteks, mille avariiulitelt saab laps iseseisvalt võtta tegutsemiseks vajalikku. See annab hea võimaluse töö individualiseerimiseks kui ka töö korraldamiseks väikestes lastegruppides. Õpikeskkond on pidevas muutumises ja täienemises lähtuvalt käsitletava projektiteema arengust.

17. Lapsi õpetatakse mitte niivõrd ümbritsevast elust fakte teadma, kui neid otsima, leidma, ise katsetama, avastama ja uurima. Tegevusse on haaratud kõik meeled. Arvestatakse põhimõtet: ära tee lapse eest seda, mida ta ise saab teha! Rakendame põhimõtet, et täiskasvanu abi oleks minimaalne, sest see kasvatab iseseisvust, kindlameelsust ja enesekindlust.Õpetaja ülesanne on aidata lapsel tema enda mõttetöö tulemusena vastuseid leidma. Last austatakse kui loovat mõtlejat. Laps, sooritades erinevaid harjutusi ilma kõrvalise abita, kogeb hakkamasaamist ja positiivset õpikogemust. Oluline on protsess.

18. Õpetaja ülesandeks on luua sobiv keskkond ja näidata kätte materjalidega või vahenditega töötamise võtted, suunata ja juhendada last, luua eeldused, et õppimine saaks toimuda.

19. Kindlate teadmiste ja oskuste kujunemiseks toimub ka süstemaatiline kordamine ja harjutamine.

20. Lapsi ei võrrelda teiste lastega, vaid oluline on võrdlus tema enda eelneva tegevuse ja selle tulemusega.

21. Rühmades, õuealal ja kogu lasteaias on kokku lepitud kindlad reeglid, mis tagavad turvalisuse, arendavad lastes enesedistsipliini. Rühmade reeglid on fikseeritud nende tegevuskavades ja lastele arusaadavalt rühmaruumis. Õueala reeglid on kodukorra lisana lasteaia kodulehel.

22. Igapäevategevuste käik on lapsevanematele nähtav rühmaruumis õpiseina, plakati, posteri, mõistekaardi, laste tööde, kirjutiste ja fotode kaasabil. Tehakse ja jagatakse ka  videofilme või Power Pointi esitlusi. Tegevuste kirjeldused ja projektide plaanid on lapsevanematele nähtavad Eliisi keskkonna vahendusel.

23. Õppetegevuste dokumenteerimiste alusel toimub igapäeva tegevuste analüüs, mis märgitakse Eliisi päevikusse, õppeaasta lõpus koostatakse rühmade tegevuse aasta analüüsid ja õpetajate eneseanalüüsid. Laste arengu analüüsimise põhimõtted on fikseeritud õppekavas vastavas peatükis.

24. Logopeediline töö lastega:

  • õppeaasta alguses või uue lapse saabumisel uurib logopeed laste vaimset arengut ja kõnet ning määrab lapsed, kes vajavad täiendavat kõneravi;
  • õppeaasta alguses fikseerib logopeed kõneravi vajava lapse arengutaseme ja individuaalsed iseärasused ning püstitab eesmärgid;
  • logopeediline töö viiakse läbi kas individuaalses, grupi- või rühmatunnis. Töö toimub vastavalt vajadusele kas üks, kaks või kolm korda nädalas ajakava alusel;
  • õppeaasta lõpus kirjeldab logopeed kõneravi tulemusi, analüüsib tehtud tööd;
  • üldisem lastevanemate nõustamine ja tagasiside andmine toimub jooksvalt või lastevanemate koosolekul;
  • üksikasjalik tagasiside ning lapse arengu analüüsimine toimub pere- või arenguvestluse käigus üks kord aastas (vajadusel tihedamalt) koostöös rühma õpetajaga või individuaalselt kokkulepitud ajal;
  • lapse toetamiseks ja õpitud oskuste kinnistamiseks rühmas nõustab logopeed rühmaõpetajaid igapäevatöös, valmistab ja jagab õppematerjale; (vt „Erivajadustega laste arengu toetamine“).

25. Eripedagoogi töö lastega:

  • õppeaasta alguses või uue lapse saabumisel uurib eripedagoog koostöös rühma õpetaja ja logopeediga laste arengut ning määrab lapsed, kes vajavad abi;
  • arengulise erivajadusega laste toetamine toimub vastavalt varajase sekkumise korraldusele (vt „Erivajadustega laste arengu toetamine“).

26. Avastusõpe midrimaalaste töötoas ehk avastustoas

Midri laste töötuba ehk avastustuba asub lasteaia esimesel korrusel saali ees asuvas avatud koridoris.. Töötoa kasutamise eesmärgiks on:

  • võimaldada tegutseda väikestes gruppides, et õpetaja jõuaks iga lapseni individuaalselt;
  • pakkuda tegutsemis- ja avastamislusti, põnevaid katsetamistegevusi väljaspool oma rühma ruume, orienteeruda lasteaia hoones;
  • kasutada selliseid materjale ja vahendeid, mida rühmaruumis on igapäevaselt ebamugav kasutada (liiv, veebassein, jää, kivid jne);
  • võimaldada lastele kasutamiseks hinnalisemaid vahendeid (sealhulgas tehnilised vahendid), mida tellitakse lasteaeda ühes eksemplaris;
  • arendada ja ergutada õpetajate loovust, et realiseerida põnevaid ideid erinevatele vanusegruppidele;
  • arendada koostööd õpetajate vahel, laiendada silmaringi ja jagada kogemusi kasutades kolleegide väljamõeldud tegevusi.

Töötoa seinal on peenmotoorika arendamiseks mängustendid puu ja maja, tervisliku toitumise püramiid, kasvumõõdikuga purunemiskindel peegel, põrandal pehme lasteaiatöötajate käsitöö- vikerkaarevärvides kaltsuvaip. Istumiseks ja ehitamiseks on pehmetest geomeetrilistest kujunditest traktor, mängimiseks-katsetamiseks liivakast-bassein. Akna ette saab tõmmata pimendatava ruloo, et dataprojektori abil vaadata filme või mängida sülearvuti abiga õppemänge.

Õppeaasta alguses lepitakse lähtuvalt eesmärkidest kokku tegevussuunad ja teema, mida rakendatakse avastustoas. Et võimaldada lasteaia 7 rühmale töötoa kasutamist, on nädalapäevad rühmade vahel ära jagatud.

Kui avastustoas toimuvad rühmaõpetajate poolt loodud tegevused, siis planeeritakse iga teema/tegevuse läbiviimiseks kolm nädalat. Kokkulepitud kuupäeval tutvustab õpetaja kolleegidele oma tegevuse teemat, eesmärke, vahendeid ja tegevuse käiku. Ühises arutelus täiendatakse tegevusi lähtuvalt laste erinevast vanusest.

27. Õuesõpe

  • toimub lasteaia õuealal või selle lähiümbruses, roosiaias, Luunja Keskkooli staadioni ümbruses, Luunja pargis või väljasõitudena looduskeskustes;
  • õuesõppetegevused on fikseeritud rühmade projektide plaanides ning toimuvad lõimitud tegevustena vähemalt kord nädalas;
  • kasutamiseks on erinevatel teemadel mänguvahendite kastid koos mängujuhenditega;
  • aiarühmad külastavad vähemalt üks kord õppeaasta jooksul lähiümbruse looduskeskusi (Emajõe- Suursoo keskus, Vapramäe – Vellavere – Vitipalu looduskeskus, Elistvere looduspark, Luke mõis jne) ja osalevad sealsetes õppeprogrammides;
  • vastavalt õppeaasta tegevuskavale toimuvad 4 korda aastas loodusnädalad, mille tegevustesse kaasatakse ka pered.

28. Terviseedendus

  • toimub seonduvalt tervist edendavate lasteaedade võrgustiku tegevuspõhimõtetele ja tegevuskavale;
  • toimub rühmasiseselt vastavalt õppekavas valdkonna Mina ja keskkond osale Tervisekasvatus, terviseedenduse tegevuskavale ning on lõimitud kõikide valdkondade ning õuesõppega;
  • toimuvad tervisliku toidu nädalad tervise- ja loodusnädalate osana, kus toitumisalane teavitustöö on lõimitud õppe- ja kasvatustöö valdkondadega ja avastustoa tegevusega;
  • lasteaeda on paigaldatud ja komplekteeritud tervisliku toidu püramiid, mis võimaldab erinevate tegevuste läbi kasvatada lastes tervisliku toitumise harjumusi;
  • lisaks igapäevasele õues viibimisele toimuvad 2 korda nädalas liikumistegevused lasteaia või Luunja Keskkooli saalis ja õues, matkad lähiümbruses;
  • osaletakse piirkondlikel ja maakondlikel tervise- ja spordiüritustel;
  • eesmärgid ja tegevused fikseeritud rühmade projektide ja lasteaia looduse- ja tervisenädalate plaanides.

29. Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“

Mõned lasteaia rühmad on liitunud projekti tegevustega.

  • eesmärk on luua lasteaia laste vahel üksteist arvestav ja kaasav suhe, luua kiusamist ennetav käitumiskultuur, kus suhtutakse üksteisesse sallivalt ning austavalt. Oluline on, et lapsed hoolivad üksteisest, kiusamise korral sekkuvad ja kaitsevad kaaslast, kes ise seda ei suuda;
  • põhineb 4 inimlikul väärtusel: sallivus, austus hoolivus ja julgus;

Sallivus – näha ja arvestada lasterühmas esinevaid erinevusi, kohelda kõiki võrdselt. Näha erinevusi kui tugevusi nii üksiku lapse kui kogu rühma jaoks.

Austus – suhtuda austusega rühma kõigisse lastesse, olla kõigile hea kaaslane. Väärtustada erinevusi, erinevaid isiksusi ja kombeid.

Hoolivus – väljendada huvi, empaatiat, hoolivust ja abivalmidust kõikide laste vastu , hoolimata nende vanusest.

Julgus – olla julge ja hea kaaslane, kes astub ebaõigluse vastu ning jääb endale kindlaks.

  • Sihtgrupid on lapsed, lapsevanemad ja lasteaia töötajad;
  • Projekt järgib põhimõtteid:
    • täiskasvanud vastutavad laste seas toimuva kiusamise eest;
    • kiusamisega tuleb ennetavalt tegeleda;
    • kiusamisvastase töö uus sihtrühm on kiusamise pealtvaatajad.

 

Töö vormid ja meetodid on: laste koosolek, massaažiprogramm, mängud (rollimängud, liikumismängud), lõimitud tegevused teiste valdkondadega (kunstitegevused, jutukeste kuulamine ja jutustamine (lastekirjandus), fotode, piltide vaatlus ja vestlus, mõistekaardi koostamine, reeglite kokkuleppimine jne.

Lapse arengu hindamine

Eesmärgid:

 Lapse arengu jälgimise ja hindamise üldeesmärk on koguda informatsiooni lapse kohta, et arvestada õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel lapse individuaalseid vajadusi ja eripära.

1) olla kursis lapse arenguga, jõuda tervikliku arusaamiseni laste oskuste ja võimete tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest selleks, et luua iga lapse jaoks kõige sobivamad arengutingimused. Hinnata, kas ja kuidas õpetajate tegevus ning ümbrus vastavad laste vajadustele;

2) on võimalik saada tagasisidet seni läbi viidud õppe- ja kasvatustegevuse sobivusele, kas õpetaja on valinud õiged meetodid laste arengu toetamiseks ja kas ta on neid meetodeid ka tulemuslikult rakendanud;

3)teada, kuidas tegutsevad lapsed rühmas ja kuidas nad rühmas üksteisega suhtlevad;

Põhimõtted:

1. Lapse arengu hindamisel lähtutakse tema individuaalsest arengust ja lasteaia õppekavas toodud lapse arengu eeldavatest tulemustest.

2.  Lapse arengu hindamise meetoditeks on: vaatlus; vestlus, intervjuu; laste tööd; testid, eesmärgistatud ülesanded.

Lapse arengu jälgimise ülestähendamine:

Rühma õpetajad täidavad koostöös teiste lastega töötavate pedagoogidega lapse arengu vaatluslehe, kuhu tehakse sissekandeid 2 korda aastas: pedagoogid saavad sügisel teada lapse need arenguvaldkonnad, mis vajavad õppeaasta jooksul enamat tähelepanu; mida arvestada tegevuste edasisel planeerimisel; keda tuleks erispetsialistide juurde konsultatsioonile saata; kuidas probleemide ilmnemise korral lapse arengut suunata ja toetada. Kevadine analüüs näitab, kuidas laps on õppeaasta jooksul arenenud.

Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp. Arengumapid on arenguvestluse aluseks lapsevanematega.

Rühmades toimuvad arenguvestlused lapsevanematega. Vesteldakse lapse arengu hetkeseisust ja planeeritakse koostöö lapse arendamisel. Arenguvestluse ettevalmistamiseks täidab lapsevanem ettevalmistava küsimustiku. Arenguvestlusest teeb õpetaja kirjaliku kokkuvõtte, mille allkirjastavad kõik vestlusel osalenud.

Koostöö lapsevanematega

 Koostöö lastevanematega on kahesuunaline:

  • koostöö täiendab lasteasutuse kasvatustöö sisu lastevanemate arvamuste ja soovide kaudu;
  • lasteasutus toetab lapsevanemaid kasvatajatena.

Põhieesmärgid

  • koostöö süvendamine lastevanematega läbi erinevate suhtlemis- ja koostöövormide;
  • lastevanemate koolitamine lähtudes nende huvidest ja vajadustest;
  • lastevanemate kaasamine lasteaia tegevustesse, rühmades lastega läbiviidava õppe- ja kasvatustöö planeerimis- ja teostamisprotsessi.

Koostöö võimalused:

  • pere ettevalmistamine lapse lasteaeda tulekuks: üldinfo lasteaia kohta direktorilt; tutvumine lasteaia ümbruse ja hoonega; tutvumine tulevaste õpetajate ja lapse mängukaaslastega; tutvumine lasteaia kodukorraga, uute perede päev;
  • infovoldik, ankeet  (lapse kohta, vanemate ootused ja soovid lasteaia suhtes);
  • vanemate viibimine rühmas ajal, mil laps harjub lasteaiaga, võimalus tutvuda rühma ruumide, õpetajate, teiste lastega ja osa võtta tegevustest;
  • lühiajaline suhtlemine lapse lasteaeda toomise ja sealt viimise ajal: õpetaja annab kiire tagasiside: kirjeldab päevaseid tegemisi; tuletab meelde sündmusi; lahendab tekkinud probleeme või küsimusi;
  • lapsevanema osalemine lapse arengu analüüsimisel (vt lapse arengu analüüsimise põhimõtted), arenguvestlus;
  • teadetetahvlid rühmas: rühma laste nimekiri; päevakava ja nädala/kuu tegevuste plaan või poster; pedagoogilise või psühholoogilise sisuga kirjutised, kutsed ja teated ürituste kohta;
  • info lasteaia koduleheküljel;
  • kohalik ajaleht Kodu Uudised;
  • suhtlemine ja info vahetamine rühmade meililistide vahendusel, telefoni teel;
  • fotod ja videod rühmade tegemistest ning üritustest;
  • ühisüritused koos lastevanematega: tähtpäevalised üritused, tegevused looduses, meisterdamine, näitused, lasteaia lõpupidu;
  • seoses elu ja ümbritsevat keskkonda käsitletavate teemadega kokkuleppel vanemate töökohtade või laste kodude külastamine;
  • lapsevanemate kaasamine heakorratöödel ja õppevahendite valmistamisel;
  • lastevanemate üld- ja rühmakoosolekud viiakse läbi üks kord aastas õppeaasta alguses;
  •  lastevanematele korraldatakse lasteaiaga rahulolu küsitlust üks kord aastas;
  •  lapsevanemad osalevad lasteaia töö korraldamises lasteaia hoolekogu kaudu. Hoolekogu tööpõhimõtted on fikseeritud Koolieelse lasteasutuse seaduses ja Luunja Lasteaed Midrimaa hoolekogu põhimääruses.