Projektõpe
Õppe- ja kasvatustegevust planeeritakse aiarühmades kokkuleppeliselt projektidena, st uurimuslikku, mängulist ja lapse huvidest lähtuvat õppimist. Projekt kestab 3-8 nädalat ja lõpeb, kui laste huvi raugeb. Õppeaastas viib rühm läbi 4-6 projekti.
Laste poolt valitud teemad on nende huvidest lähtuvad, hetkel aktuaalsed, lapsi motiveerivad, sütitavad. Õpetajad jälgivad rühmas laste mängu, toimuvad arutelud, laste küsimused fikseeritakse ideekaartidel. Teemadega minnakse süvitsi, teadmisi saadakse vahetute kogemuste ja praktilise tegutsemise kaudu, seostades neid igapäevaeluga. Projektis on lõimitud üld- ja valdkondlikud oskused, lasteaia eripärast tulenevalt lasteaia põhiväärtused ja midripedagoogika harud, kaasatakse lapsevanemaid ja eksperte. Laste tegevused toimuvad alagruppides laste huvidest või võimetest lähtuvalt, kus laps on ise uute teadmiste avastaja, aktiivne uurija ja looja. Õppimine toimub läbi kogemuste, arutelude, reflektsiooni ja sotsiaalse suhtluse, toetades nii tulevikuoskuste kujunemist. Õpetaja on toetajaks, suunajaks, kes pakub materjale, loob koos lastega keskkonna ja suunab neid oma tegevust mõtestama. Rühmakeskkond areneb/kasvab koos projektiga, lisanduvad temaatilised keskused, mänguvahendid (avatud riiulitel), täieneb õpi/projektisein. Lähtume põhimõttest “Keskkond õpetab”, rühmades on nn rääkivad seinad, mis toetavad lapse õppimist ja annavad kõneainet ning infot peredele. Projekti jooksul toimub järjepidev pedagoogiline dokumenteerimine, mil laste tegevused ja mõtted salvestatakse ning oskuste arengut jälgitakse. Projekt lõpeb õpitu kinnistamise ja laste ning rühma töötajate kokkuvõtva analüüsiga.
Avatud lasteaed
Lasteaed rakendab avatud lasteaia põhimõtet, kasutades avatud koridore ja ühist õueala, mis loovad lastele mitmekesiseid võimalusi liikumiseks, avastamiseks, koostööks ja suhtlemiseks erinevate vanuserühmade lastega. Avatud keskkond on paindlik ja mänguline õpi- ja mänguruum, kus lapsed saavad kokkulepitud piirides iseseisvalt liikuda, valida endale sobiva tegevuse ja tegutsemiskoha ning osaleda otsustes. See toetab laste eneseregulatsiooni, iseseisvust, otsustamisoskust ja vastutustunnet. Õuealal paiknevad töötajad hajutatult, et tagada kõigi laste turvalisus. Ruumides toetab laste ajataju Time Timer.
Avatud õpiruumi rikastavad erinevad tegevus- ja mängukohad: rahupesa, vaikusepesa, peenmotoorika- ja teised tegevusseinad, digi- ja lavastusmängu tuba, sensoorikavahendite rada, metsafotosein, mullisein ning Midrijuttude tuba.
Avatud lasteaia põhimõtteid rakendatakse ka ühistel traditsioonilistel tervise- ja loodusnädalatel. Nädalate teemad lähtuvad lasteaia tegevuskavast, fookustest, ühiskonnaelu aktuaalsetest teemadest. Tegevuste plaani koostab töörühm, kuhu kuuluvad esindajad igast rühmast, juhtkonnast ja tugispetsialistide seast. Tegevustes osalevad eakohaselt kõikide rühmade lapsed, kaasatakse peresid ja koostööpartnereid. Muuhulgas toimuvad rühmaruumides eripalgelised töötoad, kus tegutsevad samaaegselt erinevate rühmade lapsed. Suuremate aiarühmade lapsed valivad ise endile meeldiva töötoa, väiksemad lapsed liiguvad esialgu koos rühma täiskasvanutega gruppides.
Avatud lasteaia põhimõtte juurde kuulub ka laste kaasamine lasteaia elu kujundamisse ja nende arvamusega arvestamine. Laste nõukogu annab lastele võimaluse avaldada oma arvamust, teha ettepanekuid ja osaleda ühiste otsuste tegemisel. See toetab laste algatusvõimet, koostöö- ja otsustamisoskust ning arusaama, et nende mõtetel ja ettepanekutel on tähtsus.
Midri laste nõukogu koosneb aiarühmade lastest – kokku 10 lapsest. Nõukogu kutsub vajaduspõhiselt kokku Rohelise Kooli koordinaator ehk lastele tuttav keskkonnamaskott Kasti-Kati. Kohtumistel uuritakse laste arvamust erinevatel fookusteemadel ning kuulatakse nende ettepanekuid keskkonna kujundamise ja näiteks ürituste korraldamise kohta. Ühistööna koostatakse märgukirju vanematele ning tehakse erinevaid praktilisi tegevusi.
Tulevikuoskused
Tulevikuoskuste teadlik kujundamine aitab lastel areneda loovateks, kohanemisvõimelisteks ja koostöövalmiteks õppijateks, kes suudavad toime tulla kiiresti muutuva maailma väljakutsetega. Nende oskuste arendamine on lõimitud kõigi õppekava valdkondade teadmiste, oskuste ja väärtuste kujundamisse.
Digiõpe
Digiõpe on õppe- ja kasvatustegevust rikastav osa, mis toetab lapse loovust, uurimisoskust, koostööd ja probleemilahendusoskust. Digivahendeid kasutatakse eesmärgipäraselt, eakohaselt ja tasakaalustatult, lõimides neid mängu, projektõppe, uurimise, loovtegevuste ja igapäevatoimingutega.
Laps õpib täiskasvanu juhendamisel kasutama digitehnoloogiat õppimise, loomise ja koostöö vahendina. Digiõppes pööratakse tähelepanu digivahendite heaperemehelikule kasutamisele, kokkulepetest kinnipidamisele ning esmastele digiturvalisuse põhimõtetele.
Digitegevuste eesmärgid ja tegevused lisatakse rühmaõpetaja poolt koostöös haridustehnoloogiga rühma projektidesse.
Rahatarkus
Laste rahatarkuse ja ettevõtlikkuse kujunemist toetatakse eakohaste mängude ja igapäevaste tegevuste kaudu. Lapsed tutvuvad raha kasutamise, säästmise ja targa tarbimise põhimõtetega ning õpivad märkama, et ressursse tuleb kasutada läbimõeldult. Säästmise, targa tarbimise ja taaskasutuse kaudu kujundatakse arusaama säästlikust ja hoolivast ressursikasutusest ning harjutatakse eakohaste valikute tegemist.
Ettevõtlikkust toetavad tegevused, kus lapsed saavad oma ideid välja mõelda ja ellu viia, planeerida, koostööd teha ning valmistada ja tutvustada tooteid. See arendab laste algatusvõimet, loovust, probleemilahendus- ja koostööoskust ning vastutustunnet. Koostöös peredega oleme korraldanud laatasid, rühmades on loodud poekeskused ning mänguvahendite ja meisterdamise juures kasutatakse palju taaskasutusmaterjale.
Lasteaia majandamisel pööratakse tähelepanu säästlikule ja läbimõeldud ressursikasutusele, vältides tarbetut kulu ning väärtustades olemasolevate vahendite otstarbekat kasutamist. Meie põhimõtted ja ressursikulu analüüs on nähtav Rohelise kooli dokumentatsioonis.
