Eesmärgid:
- koguda informatsiooni lapse kohta, et arvestada õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisel lapse individuaalseid vajadusi ja eripära;
- olla kursis lapse arenguga, jõuda tervikliku arusaamiseni laste oskuste ja võimete tugevatest ja parendamist vajavatest külgedest selleks, et luua iga lapse jaoks kõige sobivamad arengutingimused;
- hinnata, kas ja kuidas õpetajate tegevus ning ümbrus vastavad laste vajadustele;
- saada tagasisidet seni läbi viidud õppe- ja kasvatustegevuse sobivusele, kas õpetaja on valinud õiged meetodid laste arengu toetamiseks ja kas ta on neid meetodeid tulemuslikult rakendanud;
- teada, kuidas tegutsevad lapsed rühmas ja kuidas nad rühmas üksteisega suhtlevad;
Põhimõtted:
- lapse arengu hindamisel lähtutakse tema individuaalsest arengust ja lasteaia õppekavas toodud lapse arengu eeldavatest tulemustest.
- lapse arengu hindamise meetoditeks on: vaatlus; vestlus, intervjuu; laste tööd; testid, eesmärgistatud ülesanded.
Lapse arengu jälgimine:
- rühma õpetajad täidavad koostöös teiste lastega töötavate pedagoogidega lapse arengu vaatluslehe, kuhu tehakse sissekandeid 2 korda aastas: pedagoogid saavad sügisel teada lapse need arenguvaldkonnad, mis vajavad õppeaasta jooksul enamat tähelepanu; mida arvestada tegevuste edasisel planeerimisel; keda tuleks erispetsialistide juurde konsultatsioonile saata; kuidas probleemide ilmnemise korral lapse arengut suunata ja toetada. Kevadine analüüs näitab, kuidas laps on õppeaasta jooksul arenenud.
- lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp. Arengumapid on arenguvestluse aluseks lapsevanematega.
- rühmades toimuvad arenguvestlused lapsevanematega: vesteldakse lapse arengu hetkeseisust ja planeeritakse koostöö lapse arengu toetamisel, vestlusest teeb õpetaja kirjaliku kokkuvõtte, mille allkirjastavad kõik vestlusel osalenud.