Kas teadsid, et meie igapäevane toitumine mõjutab meie tervist rohkem kui me arvatagi oskame? Taimne toitumine on teema, mis on viimasel ajal üha enam tähelepanu pälvinud ning seda mitmel põhjusel.
Üks oluline põhjus, miks inimesed pöörduvad taimse toitumise poole, on selle potentsiaalne kasu südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamisel. Taimetoit sisaldab rohkelt kiudaineid, vitamiine, mineraale ja antioksüdante, mis aitavad alandada kolesteroolitaset ja vererõhku ning vähendavad seeläbi südamehaiguste riski. Lisaks on taimne toitumine seotud ka väiksema riskiga ülekaalulisuse ja II tüübi diabeedi tekkeks, muutes selle atraktiivseks valikuks terviseteadlikele inimestele [1].
Kes on kes?
Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, muna– ja piimatooteid ning teisi loomseid võetusi nagu näiteks želatiin ja mesi. Liha alla kuulub mistahes elusolendi liha: imetajad, linnud, kalad, mereannid, molluskid jmt. Teisisõnu ei söö vegan ühtegi loomset toodet. Küll aga pole kuidagi veganluse põhimõtetega vastuolus imikute rinnaga toitmine [2].
Vegetaarlane ehk vegetariaan (või mõnel pool ka vegetaar) on inimene, kes ei tarbi liha ja kala. Seejuures sööb vegetariaan piimatooteid ja/või muna ning mett. Vegetaarlane püüab tõenäoliselt vältida ka loomset päritolu želatiini (saadakse loomakontidest) ning paljude juustude koostises olevat laapi (vasika mao limaskestast). Täpsemalt liigitatakse pooltaimetoitlasi veel lakto-ovo- või lakto-vegetaarlasteks. Esimene tarbib piima- ja munatooteid, viimane on munatoodetest loobunud [2].
Taimetoitlane – Eesti keeles kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetaarlasi ehk kõiki, kes toituvad lihavabalt. Ka mõned muidu lihast loobunud, kuid kala söövad inimesed kutsuvad end taimetoitlasteks. Seega on tegemist eksitava terminiga, sest ei piim, muna ega kala ole taimed. Sõna „taimetoitlus‟ võiks tähistada tegelikkuses sellist eluviisi, kus toitumislikus mõttes ollakse vegan, aga muus osas ei pruugita veganluse põhimõtteid järgida. Praegu kasutatakse selle asemel vegantoitujate kohta pigem sõna „täistaimetoitlane‟ [2].
Toetudes eelpool kirjeldatud selgitustele ei ole midrimaa lapsed ja personal ei veganid, vegetaarlased ega taimetoitlased.
Luunja LA-s Midrimaa hoolitakse tervisest ja pannakse suurt rõhku köögi-, puu- ja juurvilja osakaalu tõstmisele toidus. Oleme taimset esmaspäeva läbi viinud juba 6 aastat (ehk tükk maad enne Taimse Teisipäeva pildile tulekut). Esmaspäevane toidu kaloraaž ja vajalikud toitained vastavad nõuetele kuigi sel päeval ei paku ei liha ega kala.
Tervise Arengu Instituudi 2014. aasta Eesti rahvastiku toitumise uuringust selgus, et eestlased tarbivad kolm korda rohkem lihatooteid, kui tervisele kasulik oleks. Samas tarbib vaid 2,2% Eesti elanikest piisavas koguses puu- ja köögivilju. Seepärast Taimse Teisipäevaga on võetud südameasjaks tõsta tervisliku taimse toidu tarbimist [3].
1 https://www.toitumisnoustajad.ee/taimne-alternatiiv-jagame-retsepte/