Projektõpe

Luunja Lasteaias Midrimaa toimub planeerimine projektide kaupa. Rühmade tegevusaasta on jaotatud 3-5-nädalasteks projektideks, seega viib iga rühm õppeaastas läbi ligi 10 projekti.

Projektide teemad (näiteks „Mustkunst”, „Robotid”, „Kelder”) või teemaarendus tulevad lastelt. Õpetajad jälgivad rühmas laste mängu, toimuvad vestlused, mille käik fikseeritakse ideekaartidel ja projektide TTÕ-tabelis. Ideekaardil on näha erinevad teemaga seotud mõtted, mida võiks käsitleda. TTÕ tabel näitab, mida lapsed juba teavad, millised küsimused neil on tekkinud, mida tahavad veel teada ning võimalused, kuidas hakatakse tegutsema.

Kasutame alates 2015/2016 õppeaastast digitaalset infosüsteemi ELIIS, kus lasteaias väljatöötatud projektide põhjadele planeerivad rühmad oma tegevusi ning analüüsivad igapäevaselt tehtut. Projektides seavad õpetajad nii üldoskuste kui ka valdkondlike oskuste kujundamiseks eesmärgid raskusastmeti laste oskustest ja võimetest lähtuvalt vastava ajaperioodi kohta. Projekt lõpeb eesmärkidepõhise analüüsiga.

Projektipõhine planeerimine võimaldab olla paindlik, lähtuvalt lastest teha korrektiive tegevustes ning metoodikas. Lapsed on kaasatud projektide planeerimisse, peredega toimuvad ühised tegemised. Projekt kujuneb rühmaõpetajate, liikumis- ja muusikaõpetaja ning tugispetsialistidega koostöös. Laste tegevused toimuvad väikestes gruppides laste võimetest lähtuvalt rühmakeskkonnas, õuealal ja kaugemal. Rühmakeskkond areneb/kasvab koos projektiga, lisanduvad temaatilised keskused, mänguvahendid, täieneb õpisein. Lähtume põhimõttest “Keskkond õpetab”, rühmades on nn rääkivad seinad, mis toetavad lapse õppimist ja annavad kõneainet (lapsevanem – laps suhtes) ning infot peredele. Tegevusi rühmas toetavad ka rühmade reeglid, mis on koos lastega koostatud lähtuvalt rühma vajadustest ja eripäradest, lapsevanematega koosolekul läbi arutatud ja rühmades nähtaval lastele meeldetuletuseks ja käitumise põhjendamiseks.

Hea projekti tunnused:

  1. Teema valikusse ja teemaarendusse on kaasatud lapsed. Projekt lähtub uutest ideedest, teema on selle rühma laste huvidest lähtuv, kaasaegne, hetkel aktuaalne, lapsi motiveeriv, sütitav.Teema püstitus ja sõnastus on probleemi tõstatav, arutlusele, katsetamisele ja uurimisele õhutav, küsiv, aktiviseeriv, põnev, ergutav, huvi tekitav, atraktiivne, olulised on küsimused miks? kuidas? (oleneb laste vanusest) Sellesse põimib õpetaja õppekava ja rahvakalendri läbiva niidina.
  2. Eesmärgid on konkreetsed, realistlikud, mõõdetavad;
  3. Projekt on kollektiivne: seda teostab meeskond, kaasatud on kõik osapooled – lapsed, pered ja koostööpartnerid;
  4. Tegevuses on kesksel kohal laps, kui uute teadmiste avastaja ja looja, õpetaja ülesanne on toetava arendava keskkonna loomine ning suunamine. Tegevused on praktilised väikestes gruppides toetades laste sotsiaalsete oskuste arengut ning lõimides erinevad valdkonnad. Olulisel kohal on laste isetegemine, aktiivõppe meetodite kasutamine- avastamine, katsetamine, uurimine, probleemide lahendamise oskuse harjutamine, vastutamine, arutlemine, küsimustele vastuste otsimine, võimalus loovuse rakendamiseks.
  5. Projekti on võimalik hinnata tema eesmärkide täitmise kaudu analüüsides (missuguses ulatuses on need täidetud). Projektil on oodatav tulemus, mida kirjeldatakse eesmärkide ja väljundite kaudu.Projekti analüüs on sisendiks uuele projektile.