Põhimõtted ja korraldus

Õppe- ja kasvatustöö läbiviimise aluseks Luunja Lasteaias Midrimaa on Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (RÕK)  alusel väljatöötatud Luunja Lasteaed Midrimaa õppekava.

Lasteaias  rakendatakse õppekava õppeaastat läbiva peateema kaudu. 2018-2019 õppeaasta teema on ” LAHE! – loovus, avastus, hoolivus, eeskuju”.

Lasteaia eripära: Lasteaia suunaks on terviseedendus, õues- ja avastusõpe, väärtustame keskkonnahoidlikku eluviisi. Oleme liitunud TERVIST EDENDAVATE LASTEAEDADE võrgustikuga. Järgime rahvusvahelise programmi ROHELINE KOOL põhimõtteid. Lasteaia rühmad töötavad „KIUSAMISEST VABA LASTEAED“ ja “SAMM-SAMMULT” põhimõtete järgi. Õppe- ja kasvatustöösse on lõimitud Johannes Käisi koduloolisuse ja üldõpetuse, Hea Alguse, Reggio Emilia ning ka Maria Montessori pedagoogikate lapsest lähtuvaid põhimõtted.

Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärk on lasteaia põhiväärtustel tuginev lapse loomupärase arengu toetamine koostöös peredega.

Meie põhimõtted:

  • väärtustame hoolivust, loovust, rõõmsameelsust ning avatud suhtlemist, toetame terve ja tegutsemishimulise lapse kasvamist;
  • järgime kaasaegse õpikäsitluse põhimõtteid, lapsest lähtuvat tööviisi ja kasutame vastavaid õppemeetodeid;
  • loome lastele arengut ja sotsialiseerumist soodustava turvalise keskkonna, kujundame ohutu tegutsemise oskusi siseruumides, õuealal, looduses ja tänaval;
  • lähtume lapsest, arvestame tema eripäraga (võimed, keeleline ja kultuuriline taust, vanus, sugu, tervislik seisund) ning tema arengupotensiaaliga, rakendame kaasavat haridust, planeerime ja viime tegevused läbi raskusastmeti;
  • hoiame laste tervist  ja edendame terviseteadlikkust;
  • toetame laste kehalist aktiivsust, arendame üld- ja peenmotoorikat;
  • loome tingimused laste loovuse arenemiseks;
  • väärtustame rahvuslikkust, kultuuritraditsioone;
  • kujundame ökoloogilise mõtteviisi, väärtustame säästlikke eluviise;
  • kujundame õpioskuste eeloskusi, toetame lapse loomuliku huvi omandamaks teadmisi ja kogemusi ümbritsevast elust, loodusest ja ühiskonna nähtustest;
  • kujundame lapses üldtunnustatud käitumis- ja korraharjumusi, arendame sotsiaalseid oskusi;
  • väärtustame eneseteenindust, igapäevatoimingutega ise hakkamasaamist;
  • toetame ja nõustame peresid lapse kasvamise ja arengu teemadel;
  • kaasame lapsed tegevuste kavandamisse (ideekaart, TTÕ – tean, tahan teada, õpin), toetame tegevustes tema aktiivsust ja võimaldame valikuid;
  • väärtustame õppimist läbi mängu ja matkimise (sealhulgas õpetaja eeskuju), avastamise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, harjutamise jms kaudu väikestes gruppides praktilistes tegevustes;

Planeerimine ja korraldus:

  1. Lasteaia töökeel on eesti keel.
  2. Õppe- ja kasvatustegevus toimub lasteaia tegevuskava ja rühmade tegevuskavade, lisaks projektide plaanide ja päevakava alusel.
  3. Lasteaed kasutab lasteaedade elektroonilist infosüsteemi Eliis. Selles keskkonnas täidame rühmapäevikuid, planeerime projekte ja õppetööd toetavaid tegevusi ning jagame infot peredele. Töö Eliisiga on fikseeritud Eliisi kasutamise korras.
  4. Pedagoogide poolt kavandatud õppetegevusi viiakse läbi 1.septembrist kuni 31.maini, kusjuures september on planeeritud laste kohanemiseks rühmas. Suvekuudel (1.juuni – 31.august) toimub omandatud teadmiste-oskuste kinnistamine läbi mängu jm tegevuste.
  5. Õppe- ja kasvatustegevusi viivad läbi rühmaõpetajad, neid abistavad õpetaja abid või õpetaja assistendid. Õpetajate tööaeg on korraldatud nõnda, et hommikupoolsel aktiivse tegutsemise ajal (09.00 – 12.00) on kõikides aiarühmades kahel päeval ja sõimerühmades neljal päeval (09.30 – 12.00) korraga lastega tegutsemas 3 täiskasvanut.
  6. Täiendavalt tegelevad lastega muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja kokkulepitud ajakava alusel ning logopeed ja eripedagoog.
  7. Õppe- ja kasvatustegevust planeeritakse rühmades projektidena, tuues välja perioodi aja, teema, üld- ja valdkondlike oskuste eesmärgid, toetavad tegevused ning koostöö perede ja tugispetsialistidega.
  8. Õppe- ja kasvatustegevused rühmades toimuvad lõimitult mänguliste praktiliste tegevustena, lähtuvad laste huvidest ja arvestavad eripäradega. Projektõpe võimaldab kavandada paindlikult kaasates lapsi ja teha vajadusel muutusi. Projektide teema ja/või teemaarendus kujuneb koostöös lastega, sinna seob õpetaja õppekava sisu. Igapäevaselt toimuvad rühmades lõimitult üldoskusi (sealhulgas sotsiaalseid oskusi) toetavad tegevused, valdkondade Mina ja keskkondKeel ja kõne, lisaks ettevalmistavad tegevused  lugemiseks ja kirjutamiseks ning matemaatika- ja kunstitegevused ning kaks korda nädalas muusikategevused. Mängulisi liikumistegevusi viiakse rühmades läbi igapäevaselt, lisaks 2 korda nädalas liikumisõpetaja poolt juhitud tegevused. Tegevuste kestvus sõltub lapse huvist, vanusest, arengutasemest, tegevuse teemast, sisust, rakendatud meetodist.
  9. Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi väikestes gruppides või vajadusel individuaalselt. Kogu rühmaga üheaegset tegevust kasutatakse vaid häälestamiseks, teema sissejuhatamiseks, reeglite ja üldiste juhendite andmiseks (hommikuring päeva alguses) ning väljasõitudeks – õppekäikudeks.
  10. Õpetaja rolliks on lastele luua arengut toetav keskkond – tegevused toimuvad võimalikult mitmekesises õpikeskkonnas: rühmaruumid, lasteaia muud ruumid, õueala, lähiümbrus jne. Rühmaruum jaguneb tegevuskeskusteks ja on pidevas muutumises ja täienemises lähtuvalt käsitletava projektiteema arengust. Lasteaia õueala ja Luunja alevi keskkond toetavad lasteaia põhimõtete järgimist tegevustes. Lastele on loodud võimalused tegutseda õues igapäevaselt, õuesõpe toimub projektipõhiselt.
  11. Lapsi õpetatakse mitte niivõrd ümbritsevast elust fakte teadma, kui neid otsima, leidma, ise katsetama, avastama ja uurima. Tegevusse on haaratud kõik meeled. Arvestatakse põhimõtet: ära tee lapse eest seda, mida ta ise saab teha!  Last austatakse kui loovat mõtlejat. Oluline on protsess.
  12. Kindlate teadmiste ja oskuste kujunemiseks toimub ka süstemaatiline kordamine ja harjutamine. Lapsi ei võrrelda teiste lastega, vaid oluline on võrdlus tema enda eelneva tegevuse ja selle tulemusega.
  13. Rühmades, õuealal ja kogu lasteaias on kokku lepitud turvalisuse tagamiseks kindlad reeglid, mis on loodud lastega koos, fikseeritud rühmade tegevuskavades ja lastele arusaadavalt rühmaruumis õpiseinal. Õueala reeglid on kodukorra lisana lasteaia kodulehel.
  14. Igapäevategevuste käik on lapsevanematele nähtav rühmaruumis õpiseina, plakati, posteri, mõistekaardi, laste tööde, kirjutiste ja fotode kaasabil. Tehakse ja jagatakse ka  videofilme või Power Pointi esitlusi. Tegevuste kirjeldused ja projektide plaanid on lapsevanematele nähtavad Eliisi keskkonna vahendusel.
  15. Õppetegevuste dokumenteerimiste alusel toimub igapäevategevuste analüüs, mis märgitakse Eliisi päevikusse, õppeaasta lõpus koostatakse rühmade tegevuse aasta analüüsid ja õpetajate eneseanalüüsid. Laste arengu analüüsimise põhimõtted on fikseeritud õppekavas vastavas peatükis.
  16. Õppe- ja kasvatustegevuse alased dokumendid on lasteaia ja rühmade tegevuskavad koos õppetegevust toetavate tegevustega, elektroonilised rühmapäevikud ja koolivalmiduskaart Eliisi keskkonnas.
  17. Lasteaial on oma traditsioonilised üritused,mis tulenevad kalendriaastast ja saavad rõhuasetuse vastavalt õppeaasta teemale:  tarkusepäev, lasteaia sünnipäev, isade- ja emadepäev, mardi- ja kadripäev, advendihommikud, jõulupidu, uue aasta tervitamine, sõbrapäev, vastlapäev, Eesti Vabariigi aastapäev, karjalaskepäev, lihavõttepühad, volbripäev, lõpupidu, suve alguse perepäev ja spordipäevad.