Luunja Lasteaias Midrimaa toimub planeerimine projektide kaupa lapsest lähtuva töömeetodina.
- Rühmade tegevusaasta on jaotatud 3-6 (…)-nädalasteks projektideks, seega viib iga rühm õppeaastas läbi ligi 4-6 projekti. Projekt kestab, kuni laste huvi raugeb (projektõpe võimaldab teemadega liikuda sügavuti).
- Projektide teemad tulevad lastelt. Teema on selle rühma laste huvidest lähtuv, kaasaegne, hetkel aktuaalne, lapsi motiveeriv, sütitav. Õpetajad jälgivad rühmas laste mängu, toimuvad vestlused, mille käik fikseeritakse ideekaartidel. Ideekaardil (rühmades) on näha erinevad teemaga seotud mõtted, laste küsimused, mida võiks käsitleda.
- Lasteaias väljatöötatud projektiplaani (Eliisis) märgivad õpetajad eesmärgid, tegevused ning analüüsivad igapäevaselt tehtut. Lastelt tulnud teemaga lõimivad õpetajad õppekava sisu, seades nii üldoskustele kui ka valdkondlike oskuste kujundamiseks eesmärgid.
- Lapsi huvitavasse teemasse lõimib õpetaja meie väärtused, sealhulgas tervise- ja keskkonnateadlikkuse ning õuesõppe, lisaks digivaldkonna, vajadusel ka rahvakalendri. Lapsel kujuneb nii terviklik maailmapilt.
- Projektipõhine planeerimine on paindlik, lähtuvalt lastest tehakse korrektiive tegevustes ning metoodikas.
- Projekti kaasatakse ka pered ja koostööpartnerid. Projekt kujuneb rühmaõpetajate, liikumis- ja muusikaõpetaja ning tugispetsialistidega koostöös.
- Tegevused toimuvad rühmakeskkonnas, õuealal ja kaugemal. Rühmakeskkond areneb/kasvab koos projektiga, lisanduvad temaatilised keskused, mänguvahendid (avatud riiulitel), täieneb õpisein. Lähtume põhimõttest “Keskkond õpetab”, rühmades on nn rääkivad seinad, mis toetavad lapse õppimist ja annavad kõneainet (lapsevanem – laps suhtes) ning infot peredele. Õpetaja koos lastega on keskkonna looja. Ehe keskkond ja looduslikud vahendid seovad projekti igapäevaeluga. Võimalusterohke keskkond ahvatleb uurima, toetab uudishimu, stimuleerib erinevaid meeli, aktiveerib loovust ja pakub väljakutseid. Tegevusi rühmas toetavad ka rühmade reeglid, mis on koos lastega koostatud lähtuvalt rühma vajadustest ja eripäradest, lapsevanematega koosolekul läbi arutatud ja rühmades nähtaval lastele meeldetuletuseks ja käitumise põhjendamiseks.
- Laste tegevused toimuvad väikestes gruppides laste võimetest lähtuvalt. Tegevuses on kesksel kohal laps, kui uute teadmiste avastaja ja looja.
- Tegevused on praktilised ja mängulised, õppimine on koostöine, toetades laste sotsiaalsete oskuste arengut ning lõimides erinevad valdkonnad.
- Olulisel kohal on laste isetegemine, aktiivõppe meetodite kasutamine- avastamine, katsetamine, uurimine, probleemide lahendamise oskuse harjutamine, vastutamine, arutlemine, küsimustele vastuste otsimine, võimalus loovuse rakendamiseks. Projektõpe toetab 21. sajandi oskuste kujunemist lastel.
- Projekti jooksul toimub selle pidev dokumenteerimine laste ja õpetaja poolt.
- Projekti hindame tema eesmärkide täitmise kaudu analüüsides (missuguses ulatuses on need täidetud). Rühma tegevuskava võimaldab õpetajatel jälgida/planeerida õppekava täitmist ja erinevate valdkondade oskuste kujunemist projektide lõikes. Projekti analüüs on sisendiks uuele projektile.
