14.apr on Eesti õuesõppe päev!
Õues tegutsemine/õppimine
- annab kogemuse loomupärases ehedas PÄRIS keskkonnas;
- on vahetu ja võimaldab rakendada 5 meelt;
- on aktiivne, praktiline, eluline;
- on mänguline, see teeb õppimise meeldivaks;
- motiveerib huvi tundma, vallandab uudishimu;
- vallandab emotsioone, mis aitavad paremini meelde jätta.
- võimaldab sotsiaalset suhtlemist, koostegemine toetab üksteisest hoolimist ja arvestamist;
- annab ainet mõtlemiseks, analüüsimiseks, põhjus-tagajärg seoste loomiseks, probleemide lahendamiseks;
- loob võimalusi avastada ja uurida, vallandab loovuse ja vaba eneseväljenduse;
- rahustab, aitab leida tasakaalu, vähendab stressi;
- paneb liikuma, tugevdab tervist.
Ajalooliselt ongi õppimine toimunud loomulikus keskkonnas ja kogukonna liikmena, peres vanemate ja vanavanemate matkimise ja nende kõrval koostegemisena. Õuesõpe sügavam põhi peitub ka eesti rahvapärimuses: see algab 14. aprillil ja lõpeb 14. oktoobril. Kummagi päeva jaoks on meil olemas laulud, mida igaüks lasteaiast peale teab: kevaditi „Juba linnukesed…“ ja sügiseti „Lapsed tuppa, tali tuleb…“
Ühe rohkem siseruumidesse kolis õppimine tekstipõhise õppega koolivõrgu rajamisel XVIII sajandil. 1918-1940 edendas uuesti praktilist tegevuspõhist õpet pühendunud loodusteaduste õpetaja Johannes Käis, kelle pedagoogika põhimõtteid ka meie Midrimaal tänasesse päeva kohandame ja väärtustame.
Ajalugu kulgeb spiraali mööda ning oleme veendunud, et õues õppimine matkides ema-isa, vanavanemaid, nendega koos tegutsedes (kvaliteetaeg lapsega), viibides värskes õhus (meie kodukohas võimalik) toetab laste igakülgset arengut.
Midrihiirte rühma lapsed said lasteaiast koju ühe torujupi, mille sisse loodusliku materjali koguda. Nendest meisterdatakse ühiselt putukahotell. Nädalavahetuse õuesõppepäeva meenutamiseks aitasid kaasa võetud materjalid palju kaasa, lapsed püsisid paremini teemas ja tuletasid meelde oma jalutuskäiku ja loodusliku materjali otsimist. Midrihobude rühma lapsed mängisid õues(venna või issiga), mullitasid, kiikusid, tegid liivakastis õega kooki, mängisid issiga peitust ja sõitsid rattaga. Midrilindude lapsed rääkisid, kuidas mõned neist käisid vanavanemate juures või metsas jalutuskäigul. Üks laps tegi aga tsikliga proovisõitu. Koolieelikud võtsid õuesõppepäeva teemal lastega ette põhjalikuma arutelu.
LAPSED KÄISID: Valgesoo rabas, lihtsalt rabas, maal, vanaema juures, võistlustel, koduõuel mängimine, naabrite juures.
MIDA TEGID ÕUES?: Vihmaga jalka vaatamine, sõbraga ronimine seinal, aitasin ühte poissi, tõukerattaga sõitmine koolimaja ees ja kergliiklusteel, ATV-ga sõitmine, metsa trips-traps-trull, hüppamine batuudil, liumäel, õpetasin koera istuma, tegin tööd saagisin ja lõhkusin puid, lillede istutamine, peituse mängimine, elekrtitõuksiga poes käisin, piknik raba tornis, valgustite panemine peenrasse, lõkke tegemine, mullitajaga mullitamine, veepüstoliga mängimine, vaatetornis vaatamine kaugele, laulmine, jälgisin kuidas orav söömas käis.
MIDA ÕPPISID VÕI SAID TEADA?: Koera õpetamine pole kerge; puude lõhkumisel õpetas isa: ülevalt alla ja kiiresti; sain teada lille nime võõrasema; uut teada päikesepatareidest; okastest saab ka lõket teha; seebimull läheb katki, sest lõke on soe; kuulasin ilmateadet, siis tean mida selga panna ja kas vihmavarju on vaja; kiiver peab olema peas ja kiiresti sõita ei tohi, järsku pidurdada ka ei tohi; kui issi hüppab batuudil siis mina lendan; isased oravad viivad emastele süüa ja peidavad oma varusid; kui karu tuleb, siis taganen, aga ei jookse, kui kardan, siis laulda on hea; putukal on kere pikk, sest tal on sada jalga; kui müristab, siis ära jookse.
MIKS ÕUES ON HEA?: saab kiiresti joosta , puu otsa ronida, mõnus ja värskendav , seal on loodus, olen looduse laps, saab teha palju tegevusi, olen terve.
