Raamat – kas meie igapäevane kaaslane? Valisime Luunja Lasteaias Midrimaa aasta läbivaks teemaks „Raamat kui sõber“. Meie rühmades on hubased raamatunurgad, projektid pakuvad lastele uurimiseks üha uutel teemadel raamatuid. Luunja raamatukogu ja Tartus O. Lutsu Linnaraamatukogu on meie lastele suureks sõbraks ja oodatud kaaslaseks muutunud.
Ja siis…. sellised mõtted: „Erinevatel põhjustel polegi tänapäeva kodudes eriti raamatuid“; „Ma ei tea, kus asub lähim raamatukogu“; „Huvitav, kas 4-5aastasele võiks juba raamatuid ette lugeda?“
Raamatuaasta on hea aeg süüvida lugemise- ja raamatuteemasse. Kutsusime Midrimaal endale teejuhiks Eesti Lugemisühingu koolitaja ning ühtlasi ka lasteaiaõpetaja Jaanika Monroci. Alljärgnevalt mõned mõtted koolituselt ja soovitused peredele.
Millal siis siseneda koos lapsega raamatumaailma? – kohe alguses, beebieast peale, mil emme-issi rahustav hääletoon loob turvatunde.
Miks on vaja lapsele ette lugeda? – Koos lugemine rikastab sõnavara, õpetab kuulama, arendab loovust, võimaldab koos arutleda maailma asjade üle ning kogeda nn jutustavat keelt, mis erineb meie igapäevasest keelekasutusest. Just ettelugemisest saab alguse lapse lugemishuvi ning tee iselugemiseni.
Kuidas ja mida ette lugeda? Igal inimesel on oma lemmikud ja nii ongi hästi – oluline on ju ka ettelugeja enda huvi. Lugeda tuleks erinevaid tekste (igapäeva- või fantaasialugusid, luulet,…). Väikelastele igaõhtune unejutu lugemine võiks olla kodu kindel traditsioon, väärt koosolemise aeg. Kui laps soovib kogu aeg üht ja sedasama raamatut kuulata, siis seda loetegi. Aga targa vanemana pakute sinna vahele kavalalt ka uusi raamatuid. Uskuge, teie huvi ja õhin nakatab õige pea ka lapse! Eakohaste raamatute valikul annavad heal meelel nõu nii lasteaiaõpetajad kui ka raamatukogutöötajad. Tähtis on ka lugemise intonatsioon, see annab mõttele värvi ja aitab mõista tundeid, annab sõnale täpsema tähenduse. Hea ema-isa, kui sa loed, näita emotsioone, pea pause, rõhuta olulist, st loe ilmekalt.
Koolitusel kuulasime-vaatasime väga erinevaid pildiraamatuid ning süvenesime pildiraamatu mõistesse ning kriteeriumitesse, mille põhjal meie pikkadelt raamatulettidelt kvaliteetne raamat üles leida. Pildiraamatutes rikastab teksti ja aitab seda paremini mõista pilt. Koos piltide uurimine, sinna juurde jutustamine on väärt last arendav ja laps-vanem suhet tugevdav tegevus! Ilu on vaataja silmades ja nii leiab igaüks oma, sest raamatu illustraatorite käekiri on väga erinev. Kindel on aga see, et pilt aitab juba siis, kui kõnet ja sõnamõistmist pole. Seda kogesime ise, kui koolitaja meile rõhutades, osutades ja korrates emotsionaalselt prantsusekeelset pildiraamatut ette luges.
Alati pole aga sõnu vajagi. Selleks on vaikuses vaatamise raamatud, mis hakkavad läbi tunnete ja mõtete ise oma lugu rääkima.
Raamatud on vanemate abimehed erinevate teemade keeruliseks käsitlemiseks kodudes, näiteks lein, lähedase kaotus (raamatusoovitus I. Wikland „Kullake“) või näppamine, vargus (P. Jaaks „Suur saladus“). Armas on lapsega koos arutleda ning laps arvamust kuulata teemal kodusoojus (heaks kaaslaseks on raamat P. Raud „Lugu väikesest majast, kes tahtis olla kodu“) või sõbratundest (M. Saluste „Pink“ ) Ja natuke vanemate lastega koos mõtisklemiseks E. Petrone „Suure inimese tunne“. Või siis need raamatud, mis aitavad 10- ni loendamise selgeks saada ( A. Preisen „Kitsetall, kes oskas lugeda kümneni“), nädalapäevade nimetused (S. Väljal „Jussikese seitse sõpra“) või 12 kuud (J. Vaikssoo „Jussikese 12 sõpra“). Mõne raamatuga käib kaasas ka kaasaegne digitegevus, kus QR-koodi all on peidus häältekst või saab koos telefoniäpiga äratada loomad ellu ning vaadelda neid oma elutoas.
Midrimaa laste emakeelepäeva saab aga uudistada meie FB lehelt: https://www.facebook.com/profile.php?id=61550780890300
