MIS? Midrimaa talvine looduse- ja tervisenädal.
MILLAL? Jaanuari teisel nädalal.
KES? Kogu Midrimaa lasteaia pere, nii väikesed kui suured koos keskkonna maskott Kasti- Katiga, kaasates tegevustesse Luunja raamatukoguhoidja Sille Kerneri ja Luunja Keskkooli robootikaringi õpetaja Meeri Selliku.
KUS? Ikka Midrimaa lasteaias, aga ka Luunja aleviku roosiaias ning Luunja jõesadama puhkealal.
MIDA? Meie 9 rühmas olid õpetajad ette valmistanud erinevad töötoad. Teemad valisime selle järgi, mis ühiskonnas põletavalt kõneainet pakkus, aga ka Rohelise kooli fookusteemade hulgast: elekter ja energia; vesi; linnud talvel; 2024 – kultuuririkkuse aasta; õun; 3 põrsakest ehk sensoorne töötuba. Tubades olid omakorda mitmed põnevad tegevused katsetest ja meisterdamistest mängudeni.
KUIDAS? See nädal oli tavapäratu, lausa eriline, suurematel lastel üht, väiksematel teistmoodi. Alates 4-aastastest lastest sai igaüks neist ise valida neljal päeval 5 töötoa hulgast, mis teda huvitas.
KELLEGA? Võis kokku leppida venna või õega, et koos olla, sai kaasa kutsuda sõbrad, et kahe – kolmekesi minna, aga otsustati ka üksi oma soovist lähtuvalt. Nii moodustusid töötubadesse lastegrupid, kus läbisegi 5 vanema rühma lapsed (4-7a) kõik sõbralikult koos tegutsemas. Pisemad lapsed (2-4a) liikusid uude töötuppa kogu rühmaga korraga.
KELLEKS? Sai muutuda võluriks, kes enda värvitud linnukese pildil tahvelarvuti abil elavaks muutis. Sai olla jõumees, kes vägikaikaveos jõudu katsus. Võis olla muusik, kes Seto regilaulu proovis. Võis katsetada elektriku tööd, et mängumaja päikesepaneelid tööle saada, ise äikest teha, õhupalliga staatilist elektrit tekitada või endale hoopis tuuliku ehitada. Sai muutuda meremeheks, et ise laev ehitada ja pärast see puhudes liikuma panna.
MILLEGA? Maruvahva oli veega mängida: veest pintsettide või lusikatega asju püüda ning lume, jää ja veega erinevaid katseid teha. Õuna sai vändast keerates koorimismasinaga koorida, õunamoosiga tehti aga mõnus amps suhu. Sensoorses töötoas tunnetasid lapsed sooja veega, mida tundis hunt 3 põrsakese loos, kui korstnast patta kukkus. Juuksefööniga tehti tuult, mis maja ümber puhus. Ainult töötoas käinud lapsed teavad, millega hirmutunnet prooviti teha või hoopis näha!
MILLEST? Erinevatest seemnetest tehti linnutoitu. Paberist meisterdati lõõtspilli, tuulikut või laeva või lindude söögimaja. Kartulitest ja sidrunist prooviti elektrit toota. 3 põrsakese õlgedest, puuokstest ja kivist majamaterjali sai uurida ning katsuda. Raamatutest, mis Luunja raamatukogukohvrist välja vupsasid, sai jälle midagi uut põnevat teada ning piltidelt uurida.
MILLELE? Iga laps meisterdas endale kaelakaardi, millele töötoa tegevuse läbimisel templi või kleepsu sai. Liikumispäeval Luunja roosiaias otsisid väiksemad lapsed üles kontrollpunktid, et siis orienteerumiskaardile leitud loom märkida.
MILLENI? Suuremad lapsed jõudsid oma orienteerumisega Emajõeni: koostöös Luunja Keskkooli robootikaringi õpetajaga saime kasutada nn päris orienteerumisseadmete komplekti, et end kontrollpunktides „läbi piiksutada“ – nutiorienteerumine oli uus põnev kogemus.
MIKS? Avatud lasteaia ideest sai tegelikkus – rõõm koosolemisest ja koostegutsemisest uues keskkonnas uute kaaslastega. Et kasvaks rõõmsameelne, avastus- ning õpihimuline terve ja hooliv laps, kes tahab ise otsustada ja vastutada, julgeb suhelda, mõnikord ka eksida, aga ikka edasi katsetada, kes suudab uues olukorras (võõram keskkond ja inimesed) hakkama saada, on ettevõtlik ja loov. Kõike seda harjutame juba lasteaias, ikka samm-haaval ning tasapisi. Meile meeldib rühmade projektide vahel ka koos ühise perena tegutseda.
Töötubadest tulnud laste silmad särasid: „Meile VÄGA, VÄGA meeldis!
