Talvekuu lõpp tõi vastlamängud ja kelguliud

RK Sel aastal tähistasime vastlapäeva mängudega Luunja pargis. Liikumisõpetaja ootas rühmi vastlakombeid järgima.  Kuna vanad kombed räägivad, et vastlapäeval nööri ja paelte palmitsemine oli soovitatud, sest siis need siledad pidid saama, siis harjutasime meiegi laste koostööna pikkade paelapatside punumist. Vastlapäeval keerati pihlakaokstest kaar ja aeti loomad, aga mõnel puhul ka inimesed sealt alt läbi. Nii lippasime meiegi kaare alt läbi, ikka selleks, et õnne rohkem oleks. Vastu kevadet algas vanasti teenistuslepingute sõlmimine, ka nn mokalaada pidamine. Proovisime sellegi ära, mõneti naljaks oli kogu aeg rääkida, hea oli ka vastandina vaikust kuulata. Kumb oli lastele keerulisem? Arvamusi oli erinevaid. Kui aga vastlapäeval vanasti sead põllule aeti, siis meie mängisime seda kahe lapse koostööna ketta veeretamisena, mis nõudis parasjagu osavust ja kaaslasega arvestamist. Ka teatevõistluses said lapsed teisega koostöiselt tegutseda. Üllatavaks vahepalaks vastlamängudele olid sinililled, kes taimekõdust end päikese poole sirutasid. Järgmisel päeval õnnestus lastel aga Luunja mäel ka päris kelgusõidud ära teha, et “ikka pikad linad kasvaksid”. Rõõmu ja tegutsemislusti pakkus loomulikult ka lumememmede meisterdamine õuealal.

Märtsis aga oleme juba kevade ootuses. Midrilindude rühm liitus projektiga “Tere, kevad”. Soe talv on nii mitmedki kevadekuulutajad välja meelitanud, nii et silmad-kõrvad lahti märkamaks, mis meie ümber toimub.